Gibraltari vallutamine

Gibraltari vallutamine Briti ja Hollandi väe poolt Hispaania pärilussõjas toimus 1.-3. augustil 1704 (ukj).

Sõja algusest peale oli Augsburgi liiga (kuhu kuulusid Saksa Rahva Püha Rooma Riik, Suurbritannia, Hollandi Vabariik ja Savoia hertsogkond), kes toetas Austria Habsburgide pretendenti Hispaania troonile Karl VI (Hispaania troonipretendendina Carlos III), otsinud Pürenee poolsaarel sadamat, kust kontrollida Gibraltari väina ja suunata mereväeoperatsioone Prantsuse laevastiku vastu Vahemere lääneosas.

Katse vallutada Cádizi lõppes 1702. aasta septembris ebaõnnestunult, kuid liitlaste edu Vigo lahe lahingus sama aasta oktoobris tegi neist piirkonna suurima merejõu. See aitas veenda Portugali kuningat Pedro II loobuma liidust Prantsusmaaga ja liituma 1703. aastal Augsburgi liigaga. Liitlaste laevastikule avanes nii ligipääs Portugali sadamale Lissabonile, kust lähtusid retked Vahemerele.

Habsburgide huve selles piirkonnas esindas Hessen-Darmstadti vürst Georg. Juunis 1704 luhtus vürsti ja liitlaslaevastiku juhi admiral George Rooke'i katse vallutada Barcelona. Seepeale suunas Rooke jõupingutused taas Cádizile. Et kompenseerida oma edutust, otsustasid liitlaste juhid vallutada Hispaania lõunaranniku väikelinna Gibraltari.

Pika pommitamise järel maabusid Briti ja Hollandi merejalaväelased. Sõjategevuses osales liitlaste poolel 63 laeva enam kui 2000 merejalaväelase ning meremehega, hispaanlaste poolel umbes 430 meest. Hispaanlaste kaotused olid väikesed, liitlaste seast sai surma 60 ja haavata 200 meest.^[1] 3. augustil otsustas Gibraltari kuberner Diego de Salinas koos linna väikese garnisoniga alistuda. Kolm päeva hiljem marssis vürst Georg linna Carlos III nimel.

Sõja lõpuks ei õnnestunud Carlos III-l siiski Felipe V Hispaania troonilt tõugata ning Utrechti rahu kohaselt 1713. aastal anti Gibraltar ametlikult üle Suurbritanniale, kelle omanduses püsib Gibraltar tänini.